Endaweni yokuba baye esikolweni, aba bantwana kufuneka bafole ukuze bafumane amanzi
16 EyoMqungu 2025 – 29 EyoMqungu 2025
Intatheli: Nombulelo Damba-Hendrik
Ukulibaziseka kweminyaka emithandathu kwiprojekthi yamanzi kushiya abahlali baseKomani besomile
Abantu baseKomani eMpuma Koloni, bathi bafumana ingxaki yokucinywa kwamanzi. Nanjengoko kuvulwe izikolo kule veki, abafundi abaninzi abakhange baye nanjengoko bebengakwazi ukuhlamba ngentseni okanye baye kukroba ukuyofuna amanzi eentsapho zabo.
Ukuphela kwamanzi kuqale kweyoMsintsi kulo nyaka uphelileyo kwaye ngoku kuthatha iiveki ngexesha.
Isithethi somasipala wesithili saseChris Hani uThobeka Mqamelo uthe zilishumi elinesine iiwadi ezichaphazelekileyo. Nangona kunjalo, iindawo ezisezantsi kwezinye zezi wadi, kunye nombindi wedolophu, iWestbourne, iSandringham, iEzibeleni kunye neQueendustria, zidla ngokutsalwa nzima kwaye azifane zibe namava okuhamba.
UMqamelo uthe iKomani Water Treatment Works ibonelelwa ngamadama amabini, kodwa inqanaba ledama laseBonkolo ngoku lingaphantsi kwendawo yokutsalwa, kwaye idama iWaterdown alikwazi kuhlangabezana neemfuno njengoko libonelela idolophu yaseWhittlesea.
Izinga lokungena kwimisebenzi yonyango lehlile ukusuka kuma-30 ukuya kwi-16 yeemegalitha ngosuku. Emva kokulungiswa kokuvuza okukhulu kwemibhobho, iye yanyuka yaya kutsho kwi-17.8 megalitres.
Ilungu lekomiti yewadi uNo-red Mandlangu uthe baneveki ezimbini bengenamanzi. Kukho iitanki zamanzi ezimbini kodwa azikagcwaliswa iminyaka. NgoLwesithathu, abantu baqale ukufola ngentsimbi yesine kusasa kumbhobho obonelela iintsapho ezingama-400. Kwakukho amanzi malunga ne-6am malunga nemizuzu engama-30 nje.
U-Amile Mbengo, 16, uthi ulinde iiyure ngeCawe elinde ilori yamanzi. Yade yafika, abantu babesele beqalile ukulwa waza umqhubi waqhuba.
UMavis Zila, 58, uthe, “Ndimdala kwaye ndiyagula, kodwa kunyanzeleke ukuba ndihambe umgama oziikhilomitha kule ndawo ndikhangela amanzi. Siyasokola. Namhlanje, ndifumene amanzi ebaleni. Bendinethamsanqa. Kwakufuneka ndithwale i-emele ye-20-litre entloko. Abo beza emva kwam abazange bafumane manzi. Ilori ifike kwiveki ephelileyo ngoLwesihlanu. Imalunga neveki ngoku kwaye sisalindile. ”
Umhlali waseSigingqini uSibulele Mnyenzi uthe abantu abadala abangakwaziyo ukufola kufuneka basebenzise imali yesibonelelo sikarhulumente ukuze bahlawule iR50 ukuze bafumane i-emele ye-20 yelitha yamanzi.
Ngo-2014, umasipala wesithili wenze uhlahlo lwabiwo-mali lwe-R546-million yeprojekthi yamanzi kwidama laseXonxa, ekulindeleke ukuba igqitywe ngo-2018. UMqamelo uthe umsebenzi wokwakha iimpompo nemibhobho uyaqhubeka kwaye kulindeleke ukuba ugqitywe ngeyoKwindla.
NgoMvulo, abahlali babambe umngcelele besiya kwii-ofisi zikamasipala.
USodolophu uLusanda Sizani ubaxelele ukuba kukho iinkqubo ezahlukeneyo ezibandakanya ulwabiwo, iinqwelo zamatanki ezongeziweyo kunye nelori ezinikeleyo kwiwadi nganye, kunye nokugrumba amaqula.


