Usuku lweNkululeko ePhilippi: izithonga zemipu, ukukhuthuzwa kunye neemfumba zenkunkuma
11 May 2023 – Sandiso Phaliso Feature – Cape Town
EPHILIPPI
Ulwaphulo-mthetho lulawula simahla kwenye yezona ndawo zihluphekayo eKapa
Umhla weNkululeko uyagaleleka ePhilippi, eKapa, kukho izithonga zemipu mihla le, ukubulawa, ukukhuthuzwa, ukubiwa kweemoto kunye nokugrogriswa kwabasebenzi bekhontrakthi yeSixeko saseKapa. Ulwaphulo-mthetho lulawula simahla kwelinye lawona makhaya ahluphekayo eKapa: abaqokeleli bemigqomo yothuli baye bazirhoxisa iinkonzo ePhilippi East emva kokuba umsebenzi edutyulwe wafa ngoLwesibini ngethuba eqokelela imigqomo kwaye ithala leencwadi eBrown’s Farm livaliwe emva kokuba abasebenzi bephangelwe iiselfowuni zabo.
Kummandla okufutshane waseSamora Machel, inkunkuma ayiqokelelwa kangangeeveki ngenxa yokuba abasebenzi benkampani yokucoca, iWastemart, abanekontraka yesiXeko saseKapa, besoyika ukungena elokishini. Kwiiveki ezimbini ezidlulileyo abasebenzi baseWastemart baye boyikiswa kwaye bagrogriswa, kucaca ukuba liqela leqela elithatha imali yokhuseleko kwiikontraka zikarhulumente.
IGroundUp ithumele imibuzo kwaWastemart yaza yafowunela inombolo ekwiwebhusayithi kodwa asikhange sifumane mpendulo.
Emva kokugrogriswa kwabasebenzi baseWastemart, kuye kwabanjwa indibano phakathi kukaceba wewadi, iinkokeli zabahlali, iSAPS kunye noNyanzeliso loMthetho, kwenziwa amalungiselelo okuba izithuthi zoonokontraka zikhatshwe ngamagosa omthetho ngosuku lokuqokelelwa kwenkunkuma, kwiSixeko saseKapa. Ilungu leMayco kuLawulo lweNkunkuma yaseziDolophini uGrant Twigg uxelele iGroundUp.
“Nangona kunjalo ngenxa yokunqongophala kwezixhobo zamapolisa akuzukwazi ukugcina oku ngonaphakade,” utshilo uTwigg.
Kuthe kule veki kwakhona ootsotsi babetha abasebenzi benkampani yokucoca; omnye wabasebenzi udutyulwe wafa ePhilippi East ze ababulali basaba kwindawo yexhwayelo ngokokutsho kwamangqina. Isithethi samapolisa uFC van Wyk uthi le ndoda ibuleweyo ibineminyaka engama-48 ubudala. “Ngokweengxelo ixhoba noogxa balo bangene kule ndawo bekhupha imigqomo yothuli; Ngoxa babesebenza ngaphambili elorini yaye yena ngasemva, beva izithonga ezibini zidutyulwa, ekuhlolweni kwabo bafumanisa ukuba umfi elele phantsi enenxeba lokudutyulwa entloko.” Akukho mntu ubanjiweyo kwaye uphando luyaqhubeka, utshilo uVan Wyk.
Emva kokudubula, ukuqokelelwa kwemigqomo yenkunkuma kunye nezinye iinkonzo zedolophu ePhilippi East, iBrown’s Farm kunye neSamora Machel zaye zanqunyanyiswa ngoko nangoko kwaye abasebenzi bahlanganisana kwindawo ekhuselekileyo kwisikhululo samapolisa sasePhilippi East.
Abasebenzi bezinye iinkampani nabo bayekile ukuqokelela inkunkuma kuba bexelelwe ukuba bayeke ukusebenza de abaphathi babo bahlawule imali yobuqhophololo.
Nabasebenzi besixeko saseKapa bamise inkonzo yabo.
Inkunkuma ivale imisele kwaye iOliver Tambo Drive eSamora Machel izele yinkunkuma. Izinto zeplastiki, iikhadibhodi, ukutya okubolileyo, amanapkeni, izihlangu namasuntswana ezinto zombane ezindala zithe saa ezitratweni.
“Sinyanzelwa ukuba sitshise inkunkuma,” utshilo umhlali uNkosiyamntu Gcotyiwe. Malunga nentlawulo yokuxhwilwa, uGcotyiwe uthe uninzi, ukuba ayingabo bonke, oosomashishini baseSamora Machel nezikufutshane bahlawula le mali. Wathi ukuba ayengakwenzi oko, ayesoyika.
“Abantu abaninzi baye bafudukela kwezinye iindawo kuba bengasaziva bekhuselekile xa belapha. Asibagxeki abasebenzi kuba boyikisela ubomi babo, kodwa isiXeko kufuneka siphakamise umdlalo waso kwaye sinikezele ngeenkonzo. Asikwazi ukuqhubeka sihlala kobu bumdaka, sonele,” utshilo uGcotyiwe.
Uceba wale wadi uLungisa Somdaka ungqinile ukuba abasebenzi kunye neekontraka zesiXeko bayekile ukusebenza ngenxa yezoyikiso zootsotsi. Imibuzo eyathunyelwa kwisiXeko saseKapa ibingekaphendulwa ngethuba lopapasho.
IPhilippi, enabemi abangaphezu kwe-190,000 ngo-2011, yenye yezona ndawo zihlwempuzekileyo eKapa, enezinga lentswela-ngqesho elingama-38% ngokobalo lwalo nyaka. Amakhaya angaphantsi kwesiqingatha ahlala kwizindlu ezisesikweni kwaye ama-78% afumana ama-R3,200 okanye ngaphantsi ngenyanga. Isinye esithathwini sasingenakufikelela ngokuthe ngqo kumanzi ahamba ngemibhobho kwaye ama-23% ayengenakufikelela kwizindlu zangasese ezigungxulwayo.
Ingxelo yolwaphulo-mthetho yakutsha nje kurhulumente weNtshona Koloni iphawula ukuba zilikhulu elinamashumi asibhozo anesithathu izigebenga ezibhalwe kwisikhululo samapolisa ePhilippi East, phakathi kwezona ziphezulu kweli phondo.
Ubugebenga bukwahlasele ithala leencwadi laseBrown’s Farm, elivalwe isithuba esingangenyanga emva kokuba abaphuli-mthetho bephethe imipu neemela behluthe abasebenzi abane iiselfowuni zabo ngomhla wama-29 kweyoKwindla. Bamalunga namashumi amabini abaxhasi ababekwithala leencwadi ngelo xesha, kodwa abazange bakhuthuzwe, ngokokutsho kweLungu leeNkonzo zoLuntu kunye neMpilo yeSixeko saseKapa uPatricia Van der Ross.
Abafuna imisebenzi, abafundi nabafundi ngoku abanako ukufikelela kwikhompyutha ukuze bagqibezele izicelo zabo okanye izabelo zabo. Ithala leencwadi elikufutshane liseCrossroads, kumgama oziikhilomitha ezimbini.
Abadubuli bazenza abasebenzisi bethala leencwadi ukuze bangene kwithala leencwadi. Esi ayisosihlandlo sokuqala eli thala leencwadi livalwa ngootsotsi: laphangwa kunyaka ophelileyo kweyeThupha.
Abanye babantu abakhuthuza kule ndawo lulutsha olukwiminyaka eyi-13. Badla ngokuziwa ngabahlali, kodwa abantu bayoyika ukusebenzisana ne-SAPS kuba bangabulawa.
Abahlali bayoyika nokuthetha esidlangalaleni ngolwaphulo-mthetho.
EFilipi ushiya indlu yakho ngomngcipheko wakho. Abaqhubi beenqwelo-mafutha bajolise kubo, ngakumbi abatyeleli. Izithonga zemipu yinto yemihla ngemihla.
Iimpelaveki, ukusuka ngoLwesihlanu ukuya kusasa ngoMvulo, iyoyikisa ngakumbi, njengoko utywala bunegalelo elikhulu kulwaphulo-mthetho. IiShebeen zihlala zivuliwe kude kube kusasa kwaye zihlala zithengisela abantwana abangaphantsi kweminyaka yobudala.
“Kukho intswela-ngqesho, inani eliphezulu labafundi abashiya isikolo, iziyobisi nemigulukudu kunye neendawo zokuzonwabisa ezimbalwa, singasathethi ke ngemizekelo yabantwana. Asiyondawo yokukhulisa abantwana bakho le,” utshilo umhlali. “Enye ingxaki kukungakhanyi ngokwaneleyo ezitalatweni namatyotyombe angakwaziyo ukufikelela kuwo amapolisa kuba akukho ndlela.
Abahlali baqalisile ukubukela abantu basebumelwaneni kwaye amalungu emi kwiindawo ezinolwaphulo-mthetho, kodwa bexhobe ngeentonga kuphela akukho nto ingako banokuyenza ngokuchasene nezaphuli-mthetho ezinemipu. Ngenxa yoko abanye abantu bazithathela umthetho ezandleni zabo ngokubetha okanye bade babulale abantu abarhanelwa ukuba benze ububi.
Ubomi bunzima eFilipi kwaye kufuneka uzame ukuphepha ingxaki.


