Amasebe karhulumente atyala izigidi kuMasipala weNgingqi waseMatatiele
27 July 2023 – Nombulelo Damba-Hendrik | Mpuma Koloni
EMATATIELE
- Umasipala waseMatatiele uthi utyala imali emalunga ne-R95-million ngamasebe amathandathu karhulumente kwaye iSebe leMisebenzi yoLuntu laseMpuma Koloni lilelona linetyala elibi.
- Isithethi sikamasipala uLuncedo Walaza uthe ityala leleerhafu ezingahlawulwanga kunye nerhafu kwaye lichaphazele isakhono sikamasipala sokuhambisa iinkonzo.
- Amasebe karhulumente ebesithetha nawo ikakhulu aphikise izixa-mali kwaye uninzi lwatyhola amatyala angekho mgangathweni kunye nokukhutshwa kwee-invoyisi ezicothayo ngumasipala.
- Nangona kunjalo izixa-mali ezingachaswanga zisengeza ukuya kutsho kwizigidi ezininzi.
Umasipala waseMatatiele eMpuma Koloni ubhenele kwisebe leNtsebenziswano kuRhulumento neMicimbi yeMveli (COGTA) ngeenjongo zokunceda ukubuyisela irhafu kwanerhafu etyalwa kwizakhiwo eziphantsi kwamasebe karhulumente.
Isithethi somasipala waseMatatiele uLuncedo Walaza uthe umasipala utyala imali emalunga ne-R95-million kumasebe ohlukeneyo.
Lo ngumasipala onengeniso yeerhafu zepropati ezizigidi ezingama-R49 kunye neentlawulo zeenkonzo ezingama-R68-yezigidi kunyaka ka-2021/22.
UWalaza uthe eli tyala lelerhafu kunye neerhafu ezingahlawulwanga kwaye lichaphazela isakhono sikamasipala sokuzisa iinkonzo kubahlali.
Intlanganiso yebhunga ngomhla wama-28 kweyoKwindla ive ukuba isebe lemisebenzi yoluntu ephondweni lityala imali engaphaya kwezigidi ezingamashumi asibhozo anesithathu zeerandi (R83-million) ze isebe lesizwe lityala iR3.8-million. Amanye amasebe anikwe ingxelo ngetyala ngamasebe ezempilo ephondo, anetyala le-R7-million; uphuhliso lwamaphandle kunye nohlengahlengiso lomhlaba, olutyala i-R1-million; imfundo, etyala ama-R75,000; kunye nophuhliso loluntu olutyala iR27 000, ngokwengxelo efundwe kwibhunga nguSonwabile uMngenela.
UWalaza uthe iCOGTA incedisa umasipala ekuqokeleleni imali engekahlawulwa.
Ngokutsho kwemibutho ephikisayo, ingxaki yokungaqokelelwa kweerhafu kunye nerhafu kumasebe karhulumente ithathe iminyaka.
Unobhala weEconomic Freedom Fighters (EFF) kwingingqi yaseAlfred Nzo uSiseko Sikhafungana uthe, “Asothuki … nanjengoko sisazi sonke umasipala kwaye la masebe alawulwa ngurhulumente omnye.
“Xa oosomashishini bengaphumeleli ukuhlawula amaphepha-mvume abo, uya kubona abomthetho bethatha izinto zabo, kodwa xa ilisebe likarhulumente, elinohlahlo lwabiwo-mali lokuhlawula irhafu, umasipala uyathethathethana,” utshilo.
Ukwathe kubekwa izizathu kodwa “sibona ngathi umasipala uthambe kakhulu kula masebe”.
Uceba wewadi yeDemocratic Alliance uWonga Potwana uthe le ngxaki “ndala kakhulu”. “Kwintlanganiso nganye yengxelo yezemali siyayibuza le nto. Njengamaqela aphikisayo, ngelishwa, simbalwa, kwaye uninzi luthe cwaka ngalo mba,” utshilo.
Nangona kunjalo, xa becelwa ukuba bavakalise izimvo zabo, amasebe aphikisana nezixa-mali ezityalwayo kwaye abaninzi batyhola amatyala angekho mgangathweni kunye nee-invoyisi ezicothayo ngumasipala malunga neli tyala.
Isithethi seSebe lemiSebenzi yoLuntu kunye neZiseko zoPhuhliso ePhondweni uSiphokazi Msiwa uthe thaca uluhlu lwemali uMasipala waseMatatiele athi isebe liyityala, wongeze kwi-R80-million. Oku kuquka i-R25.7-million kwinzala isebe elifuna icinywe; I-R10-million ithi ayihlawulwa okanye ayityalwa; kunye nezigidi ezingaphezulu eziphawulwe “amaxwebhu alindileyo” okanye “ahlawulwe xa kuqinisekiswa”.
UMsiwa uthe iintlanganiso zekota zamatyala zibanjwa yiCOGTA ngeenjongo zokukhawulelana netyala elityalwa oomasipala ngamasebe karhulumente.
UMsiwa uthe ngomhla we-9 kweyoKwindla kwathathwa isigqibo sokuba umasipala kufuneka alungise irejista yakhe yeerhafu kwaye ahlawulise amasebe achanekileyo.
Isithethi sesebe lezempilo ephondweni uYonela Dekeda uthi isebe lityala iR4.7-million ukusuka ngomhla wamashumi amathathu kuJuni, hayi iR7-million. UDekeda uthe ibhalansi engekahlawulwa kungenxa yetyala lembali elinxulunyaniswa nesixa-mali sokuhlawulwa kwamabango ezonyango achaphazele uhlahlo lwabiwo-mali lwalo nyaka.
“Isebe liqhuba uthethathethwano nomasipala kwaye ezinye iintlawulo ziya kwenziwa ngexesha elifanelekileyo, ngokuhambelana nokuqukuqela kwemali ekhoyo,” utshilo.
Isithethi seSebe lezoLimo, uBuyekezo loMhlaba noPhuhliso lwamaPhandle, uReggie Ngcobo, uthe i-R1.3-million ekuthiwe bayityala ayinakuqinisekiswa kuba “ii-invoyisi zokuqinisekisa ukuba zinjalo aziphumi” kumasipala.
Uthe abameli besebe baza kudibana buqu namagosa nge-24 kaJulayi “ukuncedisa kuxolelwaniso” lwe-akhawunti kunye nemali etyalwayo. Ukwathe kufuneka baqinisekise ukuba iipropati ezifakwa kwi-invoyisi nokuba zezesebe na.
Isithethi sesebe lemisebenzi yoluntu kuzwelonke uThami Mchunu ukhanyele ukuba isebe lityala umasipala esithi ingxelo yakhe isexesheni.
UMchunu utyhola umasipala “ngokuqokelela inzala ngendlela engaqhelekanga” ngoku afuna ukuba isuswe. Uthe kwindibano yeCOGTA ebingoJuni umasipala wathi uzakubeka isigqibo kwibhunga ukuze kucinywe umdla ome kwiR3.88-million ngomhla wamashumi amathathu kweyeSilimela ngo2023.
Isithethi sesebe lezemfundo ephondweni uMalibongwe Mtima uthi ii-ofisi zabo ziluxanduva lwezemisebenzi yoluntu.
Isebe lophuhliso loluntu eMpuma Koloni belingekaphenduli imibuzo yethu ngethuba sipapasha.
