Apha kulapho abantu bahleli khona kumzila kaloliwe
31 EyeDwarha 2023 – Intatheli: Sandiso Phaliso & GroundUp Staff Feature
NYANGA
Kulapho abantu behleli khona – Metrorail’s Central Line eKapa
Kukho malunga nama-4,000 amakhaya ahlala kumgca ophakathi kweNyanga nePhilippi, ngokwe-Arhente yoPhuhliso lwezindlu.
- IMetrorail’s Central Line eKapa isuka kumbindi wesixeko isiya eKhayelitsha, inamahlulo amaninzi aquka ukuya eMitchells Plain.
- Iindlela eziya eMitchells Plain naseKhayelitsha zivaliwe iminyaka. Kungoku nje bahleli ematyotyombe.
- Mibini imisebenzi, enye kwaLanga kunye nePhilippi.
- Uninzi lwamakhaya ahlala emgceni wakwaLanga afudusiwe, okwethutyana, kodwa inxalenye yalo mgca isahleli.
- Kukho ukuhlala amawaka aliqela amakhaya kwindawo yasePhilippi yomgca.
- Umsebenzi wasePhilippi ziikhilomitha eziliqela ubude.
- Ubuninzi bamatyotyombe bubonakala bukwiyadi yokuthengisa iMetrorail ekufuphi nesikhululo sasePhilippi.
- Abaphathiswa bezoThutho kunye ne-PRASA babeke imihla ebekiweyo yokusombulula le meko kodwa ezi ziphosiwe.
Umzila kaMetrorail oPhakathi waseKapa wanqunyanyiswa ngo-Okthobha 2019. Oku kulandela ukubiwa okukhulu nokonakaliswa kweentambo kunye nezixhobo zokubonisa ukusuka kwiSikhululo saseKapa ukuya eKhayelitsha, kunye nomda wesebe oya eMitchell’s Plain.
Kwathi ke, ngexesha lokuvalwa kwe-Covid ngo-2020, i-PRASA yarhoxisa iikhontrakthi zokhuseleko kuMmandla oMbindi. Iintsapho zaqalisa ukufudukela kwindawo yokugcina uloliwe kwaye zakha amatyotyombe kumzila kaloliwe. Uninzi lwabo lwahlala kumzila kaloliwe ngenxa yokuba lwalungasenako ukuhlawula irenti kumatyotyombe angasemva kwendlu ababehlala kuwo.
KwaLanga, amakhaya angaphezu kwe-1,250 aye angena emgceni, ngokweenkcazo-ntetho kwiKomiti eSigxina yePalamente yee-Akhawunti zoLuntu (SCOPA). Baye basuswa kumgca oqhubelekayo ukuya eKhayelitsha. Kodwa eli nyathelo ligqalwa njengokwexeshana. I-SCOPA ixelelwe ngomhlaba oza kufuduselwa kuwo ngokusisigxina imizi yakwaLanga, kwaye isicelo sokutshintshwa komhlaba sifakwe kwisiXeko saseKapa ngo-Agasti. Inkqubo ekhawulezileyo yokutshintshwa kwendlela yokusetyenziswa komhlaba kulindeleke ukuba iqukunjelwe ngoMatshi wonyaka ozayo.
Kodwa amakhaya ayaqhubeka nokuvala umgaqo okufutshane nohamba ngokungqamene nomgaqo waseKhayelitsha de kube semva kwesikhululo sasePhilippi, apho usithela emazantsi eMitchell’s Plain, uphela kwisikhululo sikaloliwe saseKapteinsklip.
Emva koko, lo mgca uye wavulwa kwakhona ngoMatshi walo nyaka, kwaye ngoku uqhuba ukuya kutsho kwisikhululo saseNyanga. Kodwa uloliwe akamisi kwizikhululo zikaloliwe phakathi kweBonteheuwel neNyanga.
Imihla yokufuduka imisiwe
Umhlali wakwaLanga uSiphelele Maneli uthi wafudukela kumzila kaloliwe ngo2021 emva kokuba ephulukene nomsebenzi wokulinda. UManeli uthi le ndawo yokutyela ibisokola ukwenza imali ngoko ke yena nabanye oogxa bakhe baye badendwa. Enabantwana ababini abafundayo, wayengenakukwazi ukuhlawulela irenti awayeyihlawulela kwityotyombe elingasemva kwendlu, waza wakhela ikhaya kwiindlela zikaloliwe.
Yena nabantwana bakhe bahlala kwityotyombe elinegumbi elinye phakathi kwesikhululo sikaloliwe saseLanga kunye nebhulorho yaseJakes Gerwel. Ungomnye weentsapho ezingaphezu kwe-1,000 ezihlala emgceni oya eMitchell’s Plain.
Inkokeli yasekuhlaleni uNtobeko Mbi uxelele iGroundUp ukuba kukho iintlanganiso namagosa akwaPRASA malunga nokufuduswa kwabantu ngokusisigxina kodwa kwabakho ulibaziseko.
Andazi ukuba yintoni le ibambekayo kodwa ndiyakholelwa ukuba amagosa enza konke anako ukukhawulezisa ukufuduswa kwabantu.
UMbi uthe ekuqaleni baxelelwa ukuba bazakususwa ekupheleni kuka-2022. Emva koko yatshintshelwa phakathi ku-2023, kwaye mva nje baxelelwe ukuba ukufuduswa kuya kwenzeka ekupheleni kuka-2023.
Kodwa i-Arhente yoPhuhliso lweZindlu (HDA) kule nyanga ixelele iSCOPA ukuba ukufuduswa kwabantu kwindawo esisigxina kuya kuqukunjelwa kuphela ngoFebruwari ka-2025.
“Thina zinkokheli zabahlali siyaluqonda ulibaziseko kodwa abantu badanile,” utshilo uMbi.
eNyanga nasePhilippi
Intloko ye-Arhente yoPhuhliso lweZindlu ephondweni, uNdumiso Mkhwanazi, uxelele iSCOPA ukuba kukho imizi engama-3,941 kumzila kaloliwe osuka ePhilippi usiya eKhayelitsha. Kodwa uhlolo lwethu lomzila wafumanisa ukuba umiwe kuphela ukusuka kwibhulorho yaseGovan Mbeki kumda wasePhilippi naseGugulethu, ngaphambi nje kwesikhululo sikaloliwe sasePhilippi. Akukho mizi ihleli emgceni osuka kwisikhululo sasePhilippi ukuya ekupheleni komgca wesikhululo saseChris Hani eKhayelitsha.
Kwezi mizi, malunga nama-900 aza kufuduselwa okwexeshana kumhlaba we-PRASA ongenanto kwisikhululo se-Stock Road ePhilippi ukuze kucinywe umzila oya eKhayelitsha. Isiza sesikhululo seStock Road sivavanyelwe indawo yokuhlala yethutyana kwaye siyalungiswa ngoku.
Kodwa akukho kufuduswa okwexeshana okukhankanyiweyo kumakhaya angama-3,000 aseleyo okanye angaphezulu. Ngokokutsho kwethu, aba bahlala kwiyadi ye-marshalling ekufutshane nasezantsi kwesikhululo sikaloliwe iMetrorail ePhilippi. Ukuhambisa ezi kuya kuba ngumsebenzi onzima, ngokusemthethweni nangokwenkqubo.
Isityholo sokungabikho kokubonisana
Ingqonyela yakwaPRASA uHishaam Emeran uxelele iSCOPA ukuba kubekho uthethathethwano nabahlali bewadi 34, apho amakhaya ahlala kumzila kaloliwe. Oku kuquka amathuba emisebenzi anxulumene nokufuduswa. Kodwa inkokeli yabahlali uMthokozisi Bulengu usixelele ukuba iPRASA ibinganxibelelani kakuhle.
UBulengu uthe bava nje ngezicwangciso zokufudusa amakhaya asiwe kumhlaba wesikhululo iStock Road ngoonondaba.
“Siziva sibekwe ecaleni nangona kufanele ukuba sibephambili kwiingxoxo.”
UBulengu uthi la makhaya akanamanzi okanye amagumbi okuhlamba. “Siyazikhulula kumatyholo akufutshane kwaye siya kwizindlu ezisesikweni ezikufutshane siyokufuna amanzi. …Ngokukhawuleza sishukunyiswa kokukhona siphucula impilo kunye nentlalontle yethu,” watsho.
Inkokeli yabahlali kwicala lasePhilippi kumgca othathiweyo, uMzoxolo Bila, uthe iintsapho ezihlala koololiwe ziziva “zilahlekile kwaye ziphelelwe lithemba” kuba ugqibela kudala ukuthetha nazo ngokufuduswa kwakusekuqaleni kwalo nyaka. Uthe “basebumnyameni ngokupheleleyo” malunga nezicwangciso zokufuduka.
UNobesuthu Xoloba uthe yena nabantwana bakhe ababini bafudukela kumzila kaloliwe ngo-2020 ngenxa yokuba bengenakho ukuhlawulela irenti njengendawo yokuhlala ngasemva. UXoloba uthi imbi kakhulu imeko yokuphila apho kwaye ayinabuntu.
“Andihlali kumzila kaloliwe ngokuzikhethela. Ngubani ofuna ukuphila ngolu hlobo?” Uthe abantu abangene kumzila kaloliwe baphulukene nengeniso yabo ngexesha lokuvalwa kwe-Covid kwaye abanakukwazi ukuhlawula irenti.
UXoloba uthi abantu bazimisele ukufuduswa kodwa bafuna kuboniswane ngale nkqubo.
Nangona umgca ungasetyenziswanga ngaphaya kwesikhululo sase-Philippi, intambo yombane ibiwe, kunye nomgaqo kaloliwe wokwenene kwiindawo. Umda wesebe oya eMitchell’s Plain nawo ucinyiwe ikhewubhuli yombane. Izitishi ezingaphaya kweNyanga, kuquka nePhilippi nazo zonakaliswe kwaye zahluthwa. Isithethi sePRASA uAndiswa Makanda uthe umsebenzi sele uqalisile ukubuyisela icandelo lomzila oya eMitchell’s Plain, kwaye uqhutywa ngokwezigaba.

