CommunityNews

Iintsapho ezingama-450, impompo yamanzi enye kumatyotyombe aseKapa

Intatheli kaDizindaba – 30 April 2024

  • Zingaphezu kwama-400 iintsapho ezisebenzisa itephu enye yamanzi esebenzayo kumatyotyombe aseNyakathisa eKapa, ​​ngokokutsho kwenkokeli yabahlali.
  • UMthetheleli Mhleli, inkokeli yabahlali, uthi ezinye iimpompo ezine azisebenzi kwaye akukhange kuqokelelwe inkunkuma ukusukela ngoJanuwari.
  • IsiXeko saseKapa sithi iqela liza kuhlola indawo yokuhlala, ekumhlaba wabucala, ukubala amakhaya kwaye libone apho kunokufakelwa khona iitephu ezintsha.

Amakhulu-khulu eentsapho kumatyotyombe aseNyakathisa eMacassar eKapa afumana itephu enye yamanzi. Kukho ezinye iimpompo ezine kodwa akukho nanye esebenzayo.

Zingaphaya kwama-450 iintsapho kumatyotyombe amalunga namawaka amabini abantu kuquka nabantwana, ngokokutsho kwenkokeli yasekuhlaleni uMthetheleli Mhleli. Abahlali kufuneka bemise iiyure ukuze bagcwalise iibhotile zabo zamanzi kunye nee-emele. Ngamanye amaxesha amanzi aba ngamathontsi nje.

UMhleli uthi sele kuyiminyaka engaphaya kwemibini kusenzeka oku kwaye izikhalazo kwiSixeko saseKapa zithe gqolo ukuwa phantsi.

Ukwathe inkunkuma ibingekaqokelelwa ukusukela ekupheleni kukaJanuwari, ngethuba abasebenzi abaqeshwe yinkampani ekwikhontrakthi yesiXeko bawisa izixhobo zokusebenza kuba bengahlawulwa.

Umhlali uNwabiso Ntiliziyo uthi iintsapho ezikuloo ndawo ziziva zingahoywanga. Uthe ngamanye amaxesha wayelinda iiyure ezintathu emgceni kwimpompo enye, kwaye kwakungekho zindlu zangasese zaneleyo zokuhlala. “Sichaphazeleke kakhulu,” utshilo uNtiliziyo.

“Kukho inkunkuma engaqokelelwanga kuyo yonke indawo,” utshilo uTeddy Ndilele, omnye umhlali. “Kukho abantu abafana nam, abaneentsana abasebenzisa amanapkeni kwaye loo manapkeni athe saa kulo mmandla ukuze ube nomfanekiso-ngqondweni wevumba elibi.”

“Into esiyenzayo ngoku kukutshisa inkunkuma. Abantwana banezifo ngenxa yobumdaka obulapha. Singavuya xa sinokuba nabantu abazinikele ekucoceni indawo yethu kuba siziva singahoywanga,” utshilo uNdilele.

Ukulandela imibuzo ethunyelwe ngoLwesihlanu we-12 kuTshazimpuzi, uZahid Badroodien, iLungu leMayco leSixeko lezaManzi noGutyulo, uxelele iGroundUp iqela leeNkonzo ezisiSiseko zeNdalo yezaManzi noGutyulo batyelele lo mmandla ngoLwesibini we-16 kuTshazimpuzi ukuya kuhlola.

U-Badroodien uthe kukho ii-ecogators ezintandathu (iitephu zamanzi) kwindawo yokuhlala kodwa waqinisekisa ukuba “ezine kuzo ngelishwa azisebenzi”. IGroundUp ibale iimpompo ezintlanu kuphela, hayi ezintandathu.

“Ii-Eco Gators yimibhobho emileyo eyenzelwe ukonga amanzi, efakwe ngexesha lembalela njengomqhubi wenqwelomoya,” utshilo uBadroodien. “Babonisa indlela yokutyhala-iqhosha elinokuvalwa okuzenzekelayo ukunciphisa inkcitho. Nangona kunjalo, imiceli mngeni yokusebenza, njengokuhamba kancinci kwamanzi ngenxa yeengxaki zoxinzelelo, kukhokelele ekunganeliseki koluntu.

“Kwabakho ukonakaliswa kwabantu njengoko abantu babezama ukugqitha kumatshini, bebangela umonakalo kwaza kwafuneka kususwe iitephu.” Uthe isiXeko sitshintsha ii-ecogators ngoomatshini abaqhelekileyo.

Ukhuthaze abantu ukuba bazichaze iingxaki zamanzi nogutyulo. “Ngokuphangaleleyo isiXeko silungisa naziphi na iziphene ezixelwe kumajelo okunika ingxelo kwaye ukuba akunjalo, kusenokwenzeka ukuba asizazi ezo zikhalazo.”

UBadroodien uthe isebe lolawulo liza kutyelela le ndawo libale amakhaya ukuze lihlaziye inani leempompo ezifunekayo kwaye libone ukuba zingafakelwa phi iimpompo, njengoko indawo yokuhlala ikumhlaba wabucala.

Uthe ngokubanzi impompo enye ibonelelwa kumakhaya angama-25. Ukuhlaliswa kwaqala ngemizi eyi-130 ngo-2016 kodwa kwanda ngokukhawuleza ngo-2020, ngoko ke uvavanyo olutsha lwale ndawo lwaluyimfuneko, watsho.