Iigadi ezikhulayo zakwaLanga zondla iintsapho ezilambileyo
08 ISilimela 2023 – Tariro Washinyira & Mary-Anne Gontsana
Langa – Kapa
Iindawo zokulahla inkunkuma zangaphambili zaguqulwa zaba ziziza zemifuno
Abahlali abahlala kwiiflethi zeprojekthi yezindlu zoluntu i-N2 Gateway kwaLanga bajike iindawo zokulahla inkunkuma kumhlaba ongenanto bazenza izitiya ezintathu ezikhulayo zemifuno.
Isipinatshi, ikhaphetshu, ikale, iitapile, itswele, itheniphu, ibhitroot, ipepile, iiertyisi, iitumato, ibutternut, iminqathe, ibrinjal, ibhatata ziyalinywa kunye neparsley, irosemary lavender kunye nefennel. Umhlali wokuqala owaqala igadi, ngo-2019, yayinguPaul Moletsane. Emva kweminyaka embalwa wajoyinwa nguThobeka Gacula kunye noNomsa Gxibha, ngoku basibhozo abantu abasebenza kwesi gadi.
“Yayiyindawo yokulahla inkunkuma xa uMoletsane esiza kuthi esithi ufuna abantu abaza kwenza isitiya,” utsho uGacula. “Ndiye ndavolontiya. Saqalisa ukugrumba nokucoca igadi. Singathanda ukusebenzisana nolutsha ukwandisa igadi kwaye sincede uluntu lwethu olutsala nzima.”
Uthe igadi ibonelelwe ngembewu yinkonzo yakwaShoprite, kwaye iSouth African Urban Food and Farming Trust incedisa ngoqeqesho, imbewu eninzi, umgquba, kunye nentengiso yemifuno.
Kwabanye abahlala kwezi flethi, uAthenkosi Nyovane kunye no-Olwethu Joseph Oliphants, abangaphangeliyo, baqale isitiya sabo ngexesha lobhubhane benceda iintsapho zabo nabanye abahlali bakwaLanga.
“Kutsha nje silime imithi yelamuni, i-naartjie kunye ne-orenji,” utshilo uNyovane. “Ngoku sithengisa isipinatshi sethu ngeR12. Xa sinomsebenzi, sifumana abafana abambalwa ekuhlaleni abangaqeshwanga ukuba basincede baze babahlawule kwimali efunyenwe ngokuthengisa imifuno.”
UNyovane uthi bajonge inkxaso-mali yokubiyela, izixhobo zokusebenza, iikhonteyina, amatanki amanzi kunye nequla. Okwangoku basebenzisa amanzi aphuma kwimibhobho yokucima umlilo.
“Sikwajonge nethuba lokubonelela ngemifuno kwiivenkile ezinkulu, ezikolweni nakumakhaya abantu abadala ukuze abantu bommandla wethu batye imifuno ephilayo.”
Igadi yesithathu iqhutywa nguBongiwe Mgweba, osebenza ngokusisigxina egadini nabanye abafazi ababini. Iprojekthi yakhe, athe wayibiza ngokuba nguAyabulela, idinga ukubiyelwa, amatanki amanzi kunye nomgquba, utsho.
“Le ndawo ibiyindawo yokulahla inkunkuma kwaye abantu basalahla iibhotile ezingenanto. Ebusuku iibhotile ziyabengezela ngoko ke ndizisebenzisa ukwenza iibhedi zemifuno kwaye ndoyikisa nezinja ukuze zingagqobhozeli egadini.”
UMgweba uthi ubanika imifuno kubantu abathi abanakutya endlini. Kodwa ndiyabakhuthaza ukuba beze nentwanana abanayo, nokuba i-R5, kuba ndifuna imali yokunyamekela igadi nokuthenga imbewu.
Une-brinjal kunye neetheniphu ezilungele ukuvunwa kwaye uthi abantwana bakhe bayakonwabela ukusebenza egadini kunye naye. “Bazise abahlobo babo kunye nolutsha olusuka kwiiflethi ezilima kwaye zivuna imifuno kwisitiya sam.”
IMasakhe Foundation, eyaqalwa nguThulani Fesi kunye noMpilo Ngcukana, ixhasa iigadi ezingamashumi amathathu kuLanga wonke. Elona likhulu lisemva kwe-16 eLerotholi, igalari yobugcisa eyaqalwa nguFesi noNgcukana.
UFesi uthi esi sibini sikhe sabona abasetyhini belima imifuno kwisiqwenga somhlaba, esiphantsi kombutho woMnqamlezo oBomvu, phambi kokuba baqalise lo mboniso. “Ngo-2018 xa kwaqalwa ukwakhiwa kwegalari, babeselapha. Saphawula indlela ekwakunzima ngayo kubo ukugcina igadi. Ungabona igadi ikhangeleka intle ebusika, kwandule ke kufike ihlobo, izityalo ziya kube zomile zonke.”
“Xa befuna imbewu, umgquba, babehamba phantse iyure ukuya eNyanga ukuya kuzithenga. Kwaye kwakufuneka bakwenze oku kabini ukuya kathathu ngeveki kwiminyaka yabo yobudala. ”
IMasakhe Foundation ibambisene neSouth African Urban Food and Farming Trust ukunceda, ukubonelela abasetyhini ngembewu kunye nomgquba kunye noqeqesho, kunye nokuphuhlisa igadi.
Namhlanje isitiya sokutya saseLerotholi sityala iikhaphetshu, iminqathe, ibeetroot, itswele lasentwasahlobo, isityalo seqanda, ikholifulawa kunye netumata. Kukwakho nerosemary, coriander, oregano, basil, sage kunye ne-impepho, iintyatyambo zemarigold zokugxotha izinambuzane, kunye nentsangu yasendle.
Kukho ezinye izitiya zemifuno ngaphaya kohola wendlela uN2, kuZone 10, ezikolweni nasezicaweni, nakwiiyadi zabantu. Ngenye imini, utsho uFesi, zonke ezi zitiya zaseMasakhe ziya kudityaniswa nge-agri-hub, iprojekthi elingwayo yi-Urban Food and Farming Trust ukuxhasa amafama asezidolophini.
UFesi uthi naye uzibona engumntu osebenza egadini, emva kokuba efundiswe izakhono ngamakhosikazi kwigadi yaseLerotholi, kwaye ukhe wancedisa egadini izihlandlo ezimbalwa. “Ndinegadi endlwini yam endayiqala ngexesha le-Covid nentombi yam. Ikwasisitiya semifuno, kwaye ndinemithi emibini yeeavokhado.”
UNokwayintombi Mashicila oneminyaka engamashumi asixhenxe anesibini (72) ohlala ehostele ngomnye wamanina aqale igadi yaseLerotholi.
Uthi: “Ndandisoloko ndikuthanda ukusebenza egadini kwasebuntwaneni. “Ndafundiswa ukulima egadini ngabazali bam ndiseyintombazana encinci ekhaya eMpuma Koloni. Le gadi isinceda kakhulu, ndiyayithanda.”

