Ababini basweleke kumlilo wetyotyombe laseKhayelitsha
13 EyeKhala 2023 – Vincent Lali – Ekapa
EKHAYELITSHA
Amaxhoba omlilo wamatyotyombe aseBlowy ayefanele ukufuduswa
- Abantwana abathandathu bathe bashiywa ziinkedama emva kokuba umama wabo kunye neqabane lakhe besweleke kumlilo wetyotyombe ngempelaveki.
- Abanye babantu abashiywe bengenamakhaya ngenxa yomlilo baphulukene namakhaya abo kumlilo ngo-2018.
- Amaxhoba omlilo ka-2018 ayefanele afuduselwe kumhlaba waseTown Two, eKhayelitsha.
Kubhubhe isibini kwaze kwashiyeka bengenamakhaya abantu abangamashumi amabini anesihlanu emva kokuba umlilo utshise amakhaya asixhenxe kumatyotyombe aseBlowy, eKhayelitsha, ngentsasa yangeCawe. Ezinye zeentsapho zaziphulukene namakhaya azo ngaphambili kumlilo owachaphazela abantu abamalunga ne-1,000 ngo-2018.
U-Ayabonga Mafilika, ongummelwane wesibini uNomthintelo Cele noSiphiwo Siyolo, uthe uve bekhwaza becela uncedo ngethuba umlilo utshisa ityotyombe labo.
“Abacimi-mlilo babafumene befile phantsi kweezinki,” utshilo.
UMafilika uthi abezicimamlilo baye basokola ukufikelela kulo mlilo nanjengoko amatyotyombe akhiwe asondelelene kakhulu, kwaye iingcingo zombane ezijingayo zivale indlela yezithuthi ezicima umlilo.
Kusenjalo, abamelwane bebesokola ukufumana amanzi okulwa nalo mlilo nanjengoko ibisebenza itephu enye kwabathathu kulo mmandla. “Amanzi athontsiza ephuma etephini ngokucothayo, kuye kwafuneka ukuba sikhuphe amanzi kwimigxobhozo siwaphose kumatyotyombe atshayo,” utshilo.
UNomantombi Cele uthe udadewabo ongasekhoyo, uNomthintelo, wayesebenzisa ikhonkco kunye neqhaga elucangweni lwakhe. “Abacimi-mlilo bamfumene ecaleni komnyango. Kwaba ngathi ukhangela isitshixo sepadi ngaphambi kokuba umlilo woyiswe,” utshilo.
UCele, obehlala noNomthintelo nabantwana bakhe abathandathu, ebengekho nabantwana ngethuba kuqhambuka lo mlilo ngobusuku bangoMgqibelo.
“Udade wethu wayebathanda abantwana bakhe kunye nosapho lwakhe lonke. Ukusweleka kwakhe kuyophule intliziyo yam,” utshilo. “Abantwana ngoku abanampahla yesikolo. Sonke sixinene kwindawo yomhlobo wosapho. ”
Uthe usapho alunamali yaneleyo yokungcwaba uNomthintelo.
“Sonke siphila ngesibonelelo sikarhulumente sama-R350,” utshilo.
Nangona isebe lezomlilo nohlangulo kwisiXeko saseKapa lingasichazanga isizathu sokutsha komlilo wale mpelaveki, inkokeli yabahlali uPhumla Sotshononda uthe kusenokwenzeka ukuba ubangelwe likhandlela.
USotshononda uthi ezinye zeentsapho eziphulukene nemizi yazo kule mpelaveki nazo ziphulukene nemizi yazo kumlilo wenyanga yeDwarha ka-2018. Uthi amaxhoba omlilo ka-2018 bekufanele ukuba afuduselwe kwindawo yaseTown Two. Amaxhoba omlilo wale mpelaveki akuluhlu lwabaza kufuduswa.
“ISixeko kufuneka sisifudusele kwiziza ezinikwa iinkonzo ngoku, phambi kokuba kuqhambuke omnye umlilo,” utshilo.
Umntu odla umhlala-phantsi uDavid Tywini, ophulukene netyotyombe ebehlala kulo nenkosikazi nabantwana abahlanu, uthe kokwesibini etshiswa umzi wakhe ngomlilo. Uthe ifanitshala, ifriji, ibhedi kunye nekhabhathi zitshatyalalisiwe.
“Ndaphulukana nezinto ezifanayo kumlilo ngo-2018, kodwa ndakwazi ukonga imali ndaphinda ndazithenga. Ngoku ndiphulukene nabo kwakhona,” utshilo.
Inkokeli yasekuhlaleni uBoniswa Ndoda uthi, amaxhoba omlilo adinga ukutya, iingubo, nempahla yokwakha ukuze bavuse amatyotyombe abo. “Thina njengeenkokeli zoluntu sichitha imali kunye ukunceda iintsapho ezisentlungwini yokungcwaba izihlobo zazo,” utshilo.
Isithethi seeNkonzo zoMlilo noHlangulo kwisiXeko uJermaine Carelse uthe umnxeba othi kutshe amatyotyombe kwiCandelo le-SST, kwiDolophu yesiBini, eKhayelitsha, ufunyenwe ngo-00:40 ngeCawe yomhla we-9 kweyeKhala.
UCarelse uthi abasebenzi baseKhayelitsha, Lansdowne, Macassar naseBellville baye kwindawo yexhwayelo ze bakwazi ukuwucima lo mlilo kanye emva kwentsimbi yesibini ekuseni. Uthe abantu ababini babhubhile kwaye abantu abangamashumi amabini anesihlanu baye bagxothwa kwaza kwatshatyalaliswa amatyotyombe asixhenxe.
“Unobangela womlilo awukaziwa kwaye indawo yexhwayelo inikezelwe kumaPolisa oMzantsi Afrika,” utshilo.
IsiXeko saseKapa kunye nesebe lokuhlaliswa koluntu kwiphondo belingekaphenduli kwimibuzo yethu malunga nokufuduswa kwabantu ngeli xesha sipapashayo.
