LocalNews

I-Equal Education, i-SADTU iyasilela kumngeni wezemfundo eNtshona Koloni

27 July 2023 – Tania Broughton |Ntshona Koloni

EDUTYWA

UMgwebi unamagama arhabaxa kumbutho wootitshala

  • Ijaji yeNkundla ePhakamileyo yaseNtshona Koloni ilichithile isicelo se-Equal Education kunye neSA Democratic Teachers’ Union (SADTU) sokuyekisa ukusebenzisana kwezikolo.
  • Ezi zizikolo zikarhulumente apho imibutho engenzi nzuzo isebenzisana nesebe lezemfundo ukubonelela ngezakhono ezongezelelweyo nezibonelelo.
  • I-EE kunye ne-SADTU babefuna ukuba iinxalenye ezithile zoMthetho oLungisiweyo weMfundo weZikolo zePhondo leNtshona Koloni zitshitshiswe.
  • Kodwa uMgwebi u-Andre Le Grange usikhabile isicelo sabo.
  • Wayenamazwi arhabaxa nge-SADTU, awathi ifuna ukubeka izilangazelelo zayo kuqala.

I-Equal Education (EE) kunye ne-South African Democratic Teachers Union (SADTU), aziphumelelanga kwiinzame zazo zokubhukuqa amacandelo oMthetho oLungisiweyo weMfundo weZikolo zePhondo leNtshona Koloni.

IJaji yeNkundla ePhakamileyo yaseNtshona Koloni u-Andre Le Grange ugwebe ukuba lo Mthetho, obonelela ngezikolo zentsebenziswano, izikolo ezinikezela ngenkxaso-mali kunye nezibonelelo zongenelelo ngoncedo, uhambelana noMgaqo-siseko kunye noMthetho weZikolo waseMzantsi Afrika (SASA).

I-EE kunye ne-SADTU baphehlelele imingeni eyahlukileyo ngokuchasene nalo Mthetho, kodwa zaviwa kunye yiJaji uLe Grange kuba kwakukho imiba efanayo.

UMthetho ubonelela ngoku:

  • Izikolo zentsebenziswano: izikolo zikarhulumente apho imibutho engenzi nzuzo isebenzisana nesebe lezemfundo ukubonelela ngezakhono ezongezelelweyo nezibonelelo;
  • Izikolo ezifumana inkxaso-mali, ezixhaswa ngemali ngamaqumrhu afuna inzuzo; kwaye
  • izibonelelo zongenelelo ngoncedo, ezibonelela ngokubuyiselwa kwisimo sangaphambili sabafundi abafunyenwe benetyala lokuziphatha kakubi kakhulu.

UJaji uLe Grange, kwisigwebo sakhe, uthe lo Mthetho waziswe ukulungisa ingxaki yenkxaso-mali karhulumente enganelanga, nto leyo ethintele amandla esebe lephondo ekufezekiseni isigunyaziso salo, ushiye abafundi bengaxhotyisiwe, ootitshala benezakhono ezingafanelekanga, kwaye ubunkokeli besikolo nolawulo lungasebenzi kakuhle.

Injongo yayikukulungisa imodeli yolawulo yezikolo zikarhulumente eziqhelekileyo, emiselwe phantsi kweSASA. Uthe iprojekthi yokulinga yentsebenziswano yezikolo ibe nempumelelo enkulu.

Kodwa i-EE kunye ne-SADTU bathi lo Mthetho uneziphene zomgaqo-siseko, nangona uMphathiswa wezeMfundo kazwelonke uwunike ubhontsi kwaye, ngokufanelekileyo, akazange athathe inxaxheba kwisimangalo.

Zombini i-EE ne-SADTU ziye zavakalisa inkxalabo malunga nokwakhiwa kwamabhunga olawulo ezikolo (SGBs) , apho “iqabane elisebenzayo” okanye abaxhasi banikwa i-50% yezihlalo, nto leyo eshiya abazali nabafundi bengamalungelo.

Kodwa umgwebi uLe Grange uthe oku akunjalo. U-MEC wayengenawo amandla angasikelwanga mda kulo mba, kodwa wayebotshelelwe ngamahlelo obulungu beSGB kwiSASA.

Kwakhona, lo Mthetho awuzange unike u-MEC igunya elingathintelwanga lokuguqula isikolo sikarhulumente sibe sisikolo esisebenzisanayo okanye esixhaswa ngemali ngumnikeli, kwaye iSGB inakho ukuvala uguqulo kwinqanaba lokuqala lenkqubo.

Okona kubaluleke kakhulu, ijaji ithe, uMphathiswa naye kwafuneka acele uluntu ukuba luhlomle kwaye izimvo zoluntu ziyakuchaza oko bekucetyiwe.

“Kufundo lwemeko yoMthetho, ukuchongwa kwesikolo sentsebenziswano okanye isikolo esixhaswa ngemali ngumnikeli sinokwenzeka kuphela ukuba kuya kuqhubela phambili umdla wemfundo, kubandakanywa neminqweno yomntwana omncinci,” yatsho ijaji.

“Amanyathelo afunekayo okuguqulwa achazwe ngokupheleleyo nguMphathiswa wePhondo.”

Eguqukela kumceli mngeni ochasene nezibonelelo zongenelelo, uJaji Le Grange uthe zombini i-EE kunye ne-SADTU bangenise ukuba ezi “zinobunewunewu kwaye zingqongqo kakhulu” kwaye ziphelelwe lixesha, ziwafanisa nezikolo zohlengahlengiso, izikolo zemizi-mveliso kunye neendawo zokhuseleko.

I-EE kunye ne-SADTU baphakamise imiba efana nokubekwa ibala, kwaye yathi ukuthunyelwa komntwana kwiziko elinjalo luhlobo oluthile lokuvalelwa – inyathelo lokohlwaya, elifuna ukonganyelwa yinkundla.

UMphathiswa, nangona kunjalo, uchaze amaziko njengenxalenye yenkqubo ekhoyo eNtshona Koloni, iNdlela yeNkxaso yokuZiphatha, ebonelela ngokunyukela kumanqanaba aphezulu olawulo, ukuba ungenelelo kumanqanaba asezantsi aluzisombululi ingxaki.

Inketho, eyasungulwa nguMthetho, yokuba intloko yesebe ngenkxaso yeSGB nabazali, idlulisele abafundi kwiziko longenelelo ngoncedo, ngemvume yabazali, ibe yenye indlela yokuba abafundi bafumane inkxaso yokuziphatha abayidingayo, utshilo uMphathiswa.

UJaji uLe Grange uthe umceli mngeni womgaqo-siseko malunga nomba wokuthintelwa kwamalungelo uphambi kwexesha kuba u-MEC kusafuneka amisele izithethe nemigangatho.

Uthe njengoko kumile, uMthetho, ofundwe noMgaqo-siseko kunye noMthetho waBantwana udale isikhokelo esaneleyo kwaye akukho mngcipheko ufanelekileyo wokuba isigqibo sokuthumela umntwana kwiziko longenelelo siya kumisela umda ilungelo lomgaqo-siseko.

“Inokuthatyathwa kuphela ukuba oko kusemdleni womntwana,” utshilo.

Kumba wokubekwa ibala, iJaji ithe injongo yezibonelelo zongenelelo yayikukunqanda ukugxothwa, ukusombulula iingxaki zokuziphatha, kunye nokubuyisela ngempumelelo abantwana esikolweni sabo.

“Enye indlela kukugxothwa okuza nomngcipheko wayo wokubekwa ibala kunye nokucalulwa kwaye, okona kubaluleke kakhulu, akusayi kusombulula iingxaki zokuziphatha.

“Kunzima ukuqonda ukuba kutheni iEE ikhalaza malunga nezibonelelo zongenelelo ngelixa isamkela ukugxothwa njengendlela efanelekileyo yesohlwayo.”

IJaji ithe ukuthunyelwa kwindawo yokuhlala akunakubonwa njengento eluvalelweni.

Abafundi abayi “kuvalelwa”; babekwazi ukuhamba nanini na abazali babo bekhetha, kanye njengesikolo ekuhlalwa kuso. Abakwazanga ukubanjelwa ukuhamba.

Kumngeni we-SADTU kuGunyaziwe woVavanyo lweZikolo eNtshona Koloni (WCSEA), iqumrhu elizimeleyo eligxile ekuvavanyeni indlela eziqhuba ngayo isikolo kwiphondo ukuze kuphuculwe umgangatho neendlela zokusebenza, uJaji Le Grange uphawule ukuba umphathiswa kazwelonke uchaze iinzame zakhe “njengezibalaseleyo”.

Lo mfelandawonye, ​​uthe, uyawuchasa kuba awuhambelani nesivumelwano semanyano yabasebenzi kunye neminye imibutho eyathi yagqibezelana neSebe leMfundo esiSiseko ngo-2003.

“Ngamafutshane, i-SADTU ifuna ukubeka imidla yayo kunye nomdla wamalungu ayo phambili kumngeni wayo … ijonge ukwenza indlu yowiso-mthetho yephondo ekhethwe ngokwentando yesininzi ithobele izivumelwano zoqoqosho zabaqeshi neemanyano zabasebenzi.

“Eyona nto ibuhlungu ye-SADTU kukuba iWCSEA iza kuvavanya ukusebenza kumagumbi okufundela ngesaziso seentsuku ezimbini. Isebe lezemfundo linelungelo lokubeka esweni ukuba abasebenzi balo baqhuba njani na. Kungumsebenzi wokuvavanya indlela ootitshala abafundisa ngayo abafundi kunye nokuzama ukuphucula umgangatho wokufundisa apho banako,” yatsho ijaji.

“Ukusekwa kweWCSEA kuhambelana ngokupheleleyo noMgaqo-siseko kwaye umceli-mngeni kuMthetho wePhondo onxulumene nawo ufanele ukuchithwa.”

UJaji uLe Grange uyichithile yonke imingeni, waza wayalela amaqela ukuba azihlawulele iindleko zawo.