Iinkonzo zokhuselo lwabantwana ziphakamisa isilumkiso malunga nokusilela kwenkxaso-mali
15 ISilimela 2023 – Marecia Damons – WC
ENtshona Koloni
Inkxaso-mali yeenkqubo zokukhusela abantwana eNtshona Koloni ayihambelani nesantya sokunyuka kwamaxabiso
- Imibutho enikezela ngeenkonzo zokhuseleko lwabantwana eNtshona Koloni ithi iyasokola ngenxa yenkxaso-mali enganelanga kurhulumente wephondo.
- Abaliqela kuye kwafuneka bacuthe imivuzo kunye nenye inkcitho kwaye bade bavale iiofisi.
- Isebe lephondo loPhuhliso loLuntu lithi imingeni yenkxaso-mali ziziphumo zokudodobala koqoqosho kunye nobhubhani we-Covid, phakathi kwezinye izinto.
Nanjengoko ilizwe libhiyozela iVeki yoKhuseleko lwaBantwana, imibutho enikezela ngeenkonzo zokhuseleko lwabantwana eNtshona Koloni ithi kunyanzeleke ukuba icuthe de ivale ii-ofisi ngenxa yokuhla kwenkxaso-mali karhulumente.
Kwingxelo kule veki, imibutho ekwiWestern Cape Child Protection Alliance ithi ukunqongophala kwenkxaso-mali eyaneleyo kunye nenkxaso-mali evela kurhulumente kungaqhubela phambili umjikelo wobundlobongela, kujongele phantsi ukhuseleko loluntu, kwaye kuthintele amaqhinga abo okuhlangabezana nobhubhani we-Covid. Ngokwe-Alliance, emele imibutho eli-13, kule minyaka mihlanu idlulileyo inkxaso-mali yeenkonzo zokukhusela abantwana eNtshona Koloni ihleli kwinqanaba elinye. “Ngenxa yokunyuka kweendleko kunye nokunyuka kwamaxabiso, oku kuthetha ukuthotywa ngokwenyani phakathi kwe-20 ukuya kwi-25%,” batsho.
UMonique Mortlock-Malgas, isithethi seSebe lezoPhuhliso loLuntu (DSD) uSharna Fernandez, uxelele iGroundUp ukuba iinkqubo zoKhuseleko lwaBantwana zifumana inkxaso-mali efikelela kumakhulu amabini ezigidi zeerandi xa kuthelekiswa neR164-million kwiminyaka emihlanu eyadlulayo.
Ebuzwa ukuba kutheni inkxaso-mali ingahambelani nesantya sokukhula kwamaxabiso kule minyaka mihlanu idlulileyo, uMortlock-Malgas uthe: “Impembelelo yokuhla koqoqosho, ifuthe lokunyuka kwemivuzo yecandelo likarhulumente liphezulu kuzwelonke, kunye nokutshintshwa kwenkxaso-mali kwimizamo yokunceda kwintlekele. ukuvuka kobhubhane, kuthetha ukuba isebe alikwazanga ukunyuka. ”
UGeoreen van Rensburg, umlawuli wephondo kwiNtlalontle yaBantwana eMzantsi Afrika, uthi lo mbutho awusakwazi ukunika imivuzo ekhuphisanayo noonontlalontle.
“Unontlalontle uza kuqalisa ukusebenza nomntwana oye wafumana umonzakalo, emva koko afumane omnye umsebenzi ahambe.” Oku, uVan Rensburg uthi, kubangela ukuba uluntu luphulukane nokuthemba oonontlalontle, ingakumbi kwiindawo zasemaphandleni.
INtlalontle yaBantwana isebenzisa malunga nama-25% enkxaso-mali eyifumana kwisebe kwiindleko zolawulo ezifana nezothutho kunye nendawo yokuhlala, utsho uvan Rensburg. Njengoko inkxaso-mali isihla, iNtlalontle yaBantwana kuye kwafuneka yenze ucutho olumandla njengokunciphisa iihambo ezenziwa ngoonontlalontle kwiindawo ezikude kakhulu.
URonel van Zyl ongumlawuli weenkqubo zeenkonzo zentlalontle eBadisa uthi lo mbutho kunyanzeleke ukuba uvale iiofisi ezintathu kule minyaka mithathu idlulileyo. Amaziko amaninzi anikezela ngeenkonzo ezithile kubantu abadala nawo avalwa.
UVan Zyl uthi baphulukene nabaxhasi kwaye bebesokola ukufumana kwakhona imali ukusukela oko kwaqhambuka ubhubhane. IBadisa ibonelela ngothotho lweenkonzo kubantwana, abantu abadala kunye nabantu abakhubazekileyo, kwakunye neenkqubo zokuchacha ekusetyenzisweni gwenxa kweziyobisi eNtshona Koloni, eMntla Koloni naseMpuma Koloni. “Nangona sisebenzisana kakuhle kakhulu neDSD, eli candelo likwinqanaba lokuqhawuka. Sifuna imodeli yenkxaso-mali ezinzileyo. ”
UMarguerite Holtzhausen, umlawuli kwi-Trauma Centre eKapa, uthi ngoku banabasebenzi abancedisayo bezentlalo ababini kuphela, xa kuthelekiswa nabathandathu ngo-2021. “Ngenxa yokunyuka okuphantsi kwenkxaso-mali, sinengeniso ephezulu kakhulu. Ukusukela ngo-2020 izithuba zethu ezimbini zoonontlalontle ziye zazaliswa ngabantu abathandathu abohlukeneyo. ”
Lo mbutho ubonelela ngeenkonzo zentlalo-ntle ngokwasengqondweni ebantwaneni, ikakhulu eCape Flats.
UHoltzhausen uthi akukabikho mfuneko yokuba banciphise iinkonzo, kodwa lo mbutho uyasokola ukuhlawula imali eninzi kwaye “icandelo lenkxaso-mali lilonke linokhuphiswano. Ukufumana enye inkxaso-mali yokugcina umbutho ungangeni ematyaleni kunzima”.
UNicolette van der Walt onguManejala kuZwelonke woKhuseleko lwaBantwana kwa-ACVV, uthi abakhange bakwazi ukonyusa imivuzo yabasebenzi kule minyaka mihlanu idlulileyo.
UVan Der Walt uthi inkxaso-mali kanontlalontle kwi-NGO, emalunga ne-R16,500 ngenyanga, “sisiqingatha semali efunyanwa ngunontlalontle kurhulumente”.
“Oonontlalontle bethu barhola imali engange-R7,000 ngenyanga. Abantu bafanele baphile njani? Ukuba urhulumente ubuncinci uyasinika ukonyuswa okusekelwe kwixabiso lentengo, sinako ukonyusa imivuzo yabasebenzi bethu,” utshilo.
UMortlock-Malgas uthe isebe liyabuvuma ubunzima obujongene nemibutho ekhusela abantwana. “Singurhulumente asinako ukuxhasa eli candelo libalulekileyo sisodwa, ngenxa yezibonelelo ezinqongopheleyo.”
Uthe isebe liza kubamba iingxoxo neli candelo kweyeSilimela ukufumana izisombululo ezizinzileyo. Iingxoxo ziya kuququzelelwa nguMkomishinala waBantwana kwaye izinyaswe ngunondyebo wephondo.

