Ukuma phakathi kwabahlali basematyotyombeni kunye nenkampani yemigodi yesanti eKhayelitsha
08 ISilimela 2023 – Vincent Lali – Cape Town
Macassar
Umsebenzi wemigodi uye wanqunyanyiswa emva kokuba iintsapho ezihlala kumatyotyombe kufutshane nesiza zikhalazela isanti egcwalisa amakhaya azo
- Inkampani yomgodi wesanti esebenza eKhayelitsha, eKapa, ikumisile ukusebenza emva kokuba abahlali basematyotyombeni bekhalaze ukuba amakhaya abo azaliswe yintlabathi kwaye anokuhlalwa.
- Inkampani yanikwa imvume liSebe leSizwe leMithombo yeziMbiwa naMandla ngo-2018, phambi kokuba uninzi lwamatyotyombe lwakhiwe emhlabeni.
- IsiXeko saseKapa sinike imvume yokuba inkampani isebenze kulo mhlaba ngo-2019 yaze yafudusa ezinye zeentsapho. Ezinye azizukususwa kude kube ngunyaka ozayo.
- Ngeli xesha, isiXeko sithi, imvume esayinikileyo iphelelwe lixesha.
- ISixeko siza kuphanda lo mba.
Iintsapho ezihlala kumatyotyombe eVosho eKhayelitsha zithi ukufuduswa kwesanti yiprojekthi yokomba isanti kufutshane kufutshane kwenza ukuba amakhaya azo angahlali.
Le ndawo, inamatyotyombe angqengqe kwingqumba yentlabathi enkulu, ibizwa ngokuba yiPlattekloof ngegama lehlomela-dolophu emantla apho amakhaya ajonge isixeko.
Ngokwengxelo yenkampani yemigodi yeSixeko saseKapa, iMaccsand inikwe imvume liSebe leSizwe leMithombo yeziMbiwa naMandla ngo-2018, phambi kokuba uninzi lwabahlali bamatyotyombe bangene kulo mhlaba. Iphepha-mvume liphelelwa ngowama-2024. USekela Sodolophu kunye neLungu leKomiti kaSodolophu kuCwangciso loMhlaba nokusiNgqongileyo, u-Eddie Andrews, uthe ngo-2019 isiXeko sanika inkampani imvume yokususa ingqumba yentlabathi. Imvume yaphelelwa ngo-Okthobha ka-2021.
Emva kokukhula kwamatyotyombe aseVosho, isiXeko sasusa amakhulu eentsapho ukuba ziye kumisa kufutshane neBaden Powell Drive ngo-2020/21, kodwa kusekho amatyotyombe ambalwa, kufutshane nesiza. Iintsapho ezihlala apho zixelele iGroundUp ukuba amakhaya azo, ukutya nezinye izinto zigqunywe yisanti.
“Intlabathi ingena kula matyotyombe kuba iimoto zokwakha zisebenza kufutshane nawo. Asifuni ukuba iprojekthi iqhubeke nokubeka esichengeni ukhuseleko lwabahlali,” itshilo inkokeli yabahlali uBaphelele Dokolwana. UDokolwana uthi abahlali bafuna ukushukuma.
Kodwa isiXeko sithe izithintelo zokusingqongileyo kumhlaba apho iintsapho zaseVosho zafuduselwa khona kuthetha ukuba unokuthatha iintsapho ezingama-335 kuphela. Iintsapho eziseleyo ziza kufuduswa ngo-2024, satsho iSixeko.
Inkokeli yabahlali, uNonkululeko Nyathi, uthi amanye amatyotyombe akufutshane nesi siza alahliwe. “Intlabathi ingene kwamanye amatyotyombe yawabangela ukuba angaphili. Omnye umhlali akakwazi nokuvula ucango lwakhe. Abahlali abachaphazelekileyo abanamali yokuthenga izinto zokwakha kwenye indawo,” utshilo uNyathi.
UBongani Khawushe ozinze eVosho ngo2018, uthi kuye kwanyanzeleka ukuba alishiye ityotyombe lakhe. “Mna nomninawa wam sasusa isanti eyayisemva kwetyotyombe lam ngemihlakulo, kodwa yaqhubeleka ifumba,” utshilo. “Yonke into, kuquka ibhedi nekhabhathi yam, ngoku igqunywe yisanti. Khange ndikwazi nokuvula ucango ngoLwesithathu xa bendizojonga ityotyombe lam.” UKhawushe uye wafudukela kwikhaya lomntakwabo eMakhaza.
U-Andrews uthe abahloli bezakhiwo bokusetyenziswa komhlaba beSixeko baza kuphanda lo mba baze bathathe amanyathelo afanelekileyo.
Xa sibuzwa ngokhuseleko, isiXeko sithe isikhalazo sabahlali “sibonakala sisisiphumo sokungaphumezi kakuhle kwemigangatho yezempilo nokhuseleko ngumsebenzi wemigodi.” IsiXeko sithe luxanduva lwesebe lesizwe ukujonga ukuthotyelwa kwesi siza.
IsiXeko sithembise ngokuphanda kwaye sicele inkampani yezemigodi ukuba idibane noluntu kunye noceba wewadi ukuze kulungiswe le miba.
Ephendula imibuzo yeGroundUp, uJohn Pretorius, iGosa lezoBudlelwane baseMaccsand, uthe ingqumba yentlabathi yayigqume amatyotyombe “kudala phambi kokuba iMaccsand ifike esizeni”. Uthe abahlali basematyotyombeni bakha amatyotyombe apho “kufana nokwenza iingozi zokhuseleko phakathi kwabo ngenxa yokuba kufutshane kwamatyotyombe akwingqumba yentlabathi”.
Kodwa, uthe iMaccsand ikuyekile ukubekwa kwengqumba yentlabathi ukuze idibane noceba kunye neentsapho ezichaphazelekayo. “Malunga namatyotyombe asibhozo achaphazelekileyo okwangoku,” utshilo.
“Sinethemba lokuba uceba angalungiselela iintlanganiso ukuze kuqhutyekwe nomgangatho. IMaccsand ayisoze ibeke ubomi babahlali emngciphekweni njengoko sithobela uMthetho wezeMpilo noKhuseleko ka-1993,” utshilo.
UPretorius uthe abahlali “baqale ukothuka” xa abembi benkampani beqalisa umsebenzi encotsheni yenduli. “Umanejala weprojekthi ucacisele abahlali ngeenjongo zakhe zokuyenza ikhuseleke. Kodwa kubonakala ngathi abayiqondi into yokuba iMaccsand ifuna ukuyenza ikhuseleke. ”

