Abahlali bamatyotyombe kaMetrorail bafudukile, kodwa baya kwindawo engenazindlu zangasese namanzi
Iintsapho zokuqala zanduluka kwimizila kaloliwe yeCentral Line
- Iintsapho ezilishumi zokuqala ziye zafuduswa kuvimba kaloliwe weCentral Line ePhilippi, eKapa.
- Zizonke iintsapho ezingama-891 eziza kufuduswa.
- Bathathe umhlaba we-PRASA emva kokuba oololiwe beyekile ukusebenza ngo-2019.
- Isiza esitsha, esethutyana, asinamanzi kwaye asinazindlu zangasese.
Inkqubo yokufudusa malunga nama-900 eentsapho ezihlala kumzila kaloliwe nasecaleni likaloliwe weCentral Line ePhilippi naseNyanga iqalile. Amatyotyombe kumatyotyombe aseMalema kufutshane nesikhululo sasePhilippi adiliziwe ngoLwesine aphinda akhiwa kumgama omalunga nekhilomitha kumhlaba okwi-Arhente ye-Passenger Rail Agency of South Africa (PRASA). Eli nyathelo lithathwa njengelilokwexeshana. Ezi ntsapho azinazo izindlu zangasese namanzi etephu.
Umzila ophakathi oya eKhayelitsha ngoku uhamba kuphela ukuya kutsho eNyanga ngenxa yokuhlala kovimba kaloliwe. Abaphathiswa bezothutho kunye ne-PRASA babeke amaxesha aliqela okusombulula le meko kodwa le meko ilahlekile iminyaka.
Ekuqaleni, abahlali bamatyotyombe baxelelwa ukuba bazakufuduswa ekupheleni kuka-2022. Emva koko umhla watshintshelwa kumbindi ka-2023, kwaze kwasekupheleni kwalo nyaka.
Iintsapho zasePhilippi ziphakathi kwamawaka afudukela kumhlaba we-PRASA emva kokuba oololiwe beyekile ukuhamba kuMzila oMkhulu ngowama-2019. Ngaphambili, uninzi beluqeshisa njengendawo yokuhlala ngasemva kwezindlu kwaye bafudukela kuvimba kaloliwe kuba babengasenakuhlawula irenti.
Ngethuba i-GroundUp ityelele isiza esitsha, amatyotyombe ayesakhiwe ngokusondeleleneyo kakhulu kumacwecwe esanti. Isitalato esinye siya kunqumla indawo yokuhlala kangangeekhilomitha.
Emva kwemini ngoLwesine, amatyotyombe alishumi kwangama-891 ayesusiwe. Inkokeli yabahlali uZubenathi Apleni uthe ngeli zinga bazakuthatha iinyanga ukugqibezela le nkqubo.
Abanye abahlali baye baqeshwa ukuba basebenze kwiprojekthi yokufudusa abantu, ukudiliza amatyotyombe kwakhiwe ngokutsha.
Kodwa uninzi alonwabelanga eli nyathelo, lusithi banendawo ethe chatha apho bebekade bekho ngaphambili, kwaye akukho zindlu zangasese namanzi etephu kwindawo entsha.
“Sixelelwe kwiintsuku ezimbini ezidlulileyo ukuba siza kufuduswa, sisaziso esifutshane kakhulu esi. Akukho zindlu zangasese apha, akukho manzi. Siyakuvuyela ukufuduka kodwa asonwabanga yimeko yokuhlala,” utshilo umhlali uOscar Mpethu.
U-Olonse Phika, naye oshukunyiswayo, uthe uyayazi ukuba yinto yethutyana kodwa le ndawo ayinelisi. “Kuza kunuka umchamo, ilindle lomntu, kwaye asazi ukuba sizakuyilahla phi inkunkuma yethu,” utshilo uPhika.
Lo mhlaba ukwimpuma yesikhululo seStock Road, ngaphaya komhlaba wakwaEskom osetyenziswa liziko iSomagwaza kwisiko lamaXhosa ulwaluko, ukudlula kwamakhwenkwe ebudodeni. Usihlalo weli ziko uSikelela Zokufa akonelisekanga kukufuduswa kwezi ntsapho kufutshane nendawo yokwaluka.
“Lidabi eliphakathi kwesithethe nophuhliso loluntu, nanjengoko ulwaluko lubalela ukuba kufutshane neendawo zokuhlala,” utshilo.
Kwabanye abahlala kumhlaba we-PRASA ngokungekho mthethweni yimizi eyi-1,250 kwaLanga, ngokweenkcazo-ntetho kwiKomiti eSigxina yePalamente yee-Akhawunti zoLuntu (SCOPA). Nazo zifanele zishukunyiswe. Umhlaba uchongiwe kwaye isicelo sokutshintshwa kwendlela yokusetyenziswa komhlaba sifakiwe kwiSixeko saseKapa.
IGroundUp ithumele imibuzo kwisithethi sakwaPRASA uAndiswa Makanda nakwiSixeko saseKapa kodwa khange ifumaneke izimvo ngethuba lopapasho. Iimpendulo ziya kongezwa ukuba zifunyenwe.

