Bangaphezu kwekhulu abantu abakhubazekileyo kunye nabantu abadala abame emgceni ngaphandle kweSASSA eKhayelitsha
30 EyoMqungu (Jan) 2025 – 12 EyoMbumba (Feb) 2025
Intatheli: Mary-Anne Gontsana
NgoMvulo yayilusuku lokuqala lwabafaki-zicelo besibonelelo sokukhubazeka ukuba babhukishele unyango
- Abantu abakhubazekileyo, abanye bekhwele ngeentonga okanye kwizitulo ezinamavili, abantu abadala abaninzi, balinde kumgca omde ngaphandle kwe-ofisi ka-SASSA eKhayelitsha ngoMvulo.
- Yayilusuku lokuqala enyakeni apho abafaki-zicelo besibonelelo sokukhubazeka babenakho ukubhukisha unyango.
- Abantu abakufutshane ngaphambili bathi mhlawumbi balele apho okanye bafike kwangoko ngentsimbi yesithathu ekuseni.
- Amatshantliziyo asuka kwiNkululeko ukuya kwiLityalwa, umbutho okhuthaza amalungelo abantu abakhubazekileyo, bacela i-SASSA ukuba ivule enye iofisi kulo mmandla.
Bangaphaya kwekhulu abantu abakhubazekileyo, uninzi lwabantu abadala, belinde umgca omde ngoMvulo ngaphandle kwe-Arhente yoKhuseleko lwezeNtlalo yoMzantsi Afrika (SASSA) eKhayelitsha. Abanye babechithe ubusuku apho ukuze babe ngabokuqala kuluhlu lokufuna uncedo. Yayilusuku lokuqala lwabaxhamli ukuba babhukishele unyango lweSibonelelo sokuKhubazeka.
Abantu abangaphambili, bathi balele apho okanye bafike ngentsimbi yesithathu ekuseni. Uninzi lwabantu emgceni luthe lufike malunga nentsimbi yesithandathu kusasa ukuya phambili.
Ngentsimbi yesibhozo kusasa, ukrozo lwenyoka lwehla ngendlela eya kwisikhululo sikaloliwe saseKuyasa, umgama ongaphezu kwekhilomitha. Abanye abantu babesalele kwipavumente okanye ezimotweni zabo; abanye bebepakisha iingubo zabo.
Abantu abasemgceni ngabafumana isibonelelo sokukhubazeka ngoku kwaye babe ngabafaki-zicelo bokuqala.
ULiliswa Jebese, ophuma kumatyotyombe akwaLevel Two eKhayelitsha, ufike ngentsimbi yesixhenxe kusasa. UJebese uthi unesifuba esimandla kunye nokwenzakala edolweni kwingozi yemoto kwiminyaka embalwa edlulileyo. Uye wafumana isibonelelo sokukhubazeka seenyanga ezintandathu kulo nyaka uphelileyo nophele kweyoMnga.
“Bendilapha ngoDisemba kodwa ndithe ndisamile emgceni omde ngoku, ndawa. Ndaye ndaqala ukuqaqanjelwa sisifuba kwaye ndandingenayo impompo yam yesifuba.”
“Ndilapha kwakhona, andazi nokuba ndiza kuncedwa na kuba ndisemva emgceni,” watsho uJebese ebambelele nkqi kwiplastiki enamaxwebhu akhe ogqirha.
Abathengisi abangekho sikweni bathengisa iinyawo zenkukhu, ii-apile, iilekese namaqebengwana kubantu abafolileyo, abanye kubo besithi khange batye isidlo sakusasa nangona bebesebenzisa amayeza angapheliyo.
“Nangona ilusuku lokuqala lokubhukisha nokuqeshwa, umgca weli sebe uhlala unje. Ihlala inde, abantu basoloko belele,” litshilo itshantliziyo uSibongiseni Faku, weFreedom to the Forgotten, umbutho okhuthaza amalungelo abantu abakhubazekileyo.
“Urhulumente uza kuyenza nini into malunga nale meko? Sisoloko sisilwela oku, sifikelela kubaphathiswa, kumaqela achaphazelekayo, kodwa isikhalo sethu siwela ezindlebeni ezingevayo,” utshilo uFaku.
“Kutheni kungavulwa elinye isebe eKhayelitsha ukuhlangabezana nezi mfuno? Mhlawumbi ii-ofisi ezihambayo ezinokuthi zincede? Kutheni urhulumente engenakuza necebo nokokuba bondliwe abantu kule migca kuba baninzi abantu abashiya amakhaya bengatyanga nto,” utshilo uFaku.
Omnye umama ongafunanga ukuchazwa ngegama, uye kule ntatheli ebonakala ukuba ukhathazekile. “Ndilele apha phezolo, nangona kuyingozi,” watsho.
“Ndinesifo sokuwa. Ndiphantse ndahlaselwa phezolo emva kokuba ndiphikisana nabanye abantu ababefuna ukundisusa kwindawo yam emgceni. “
Uthe abanye abantu bahlawula ukuya kutsho kwi-R100 ukuze bafumane iindawo emgceni.
Ngenyanga yoMdumba kulo nyaka uphelileyo, iGroundUp inike ingxelo kwakwale miba kweli sebe, nalapho abantu bebekhalazela imigca emide.
Impendulo ye-SASSA iya kubandakanywa yakuba ifunyenwe.


